love/intimacy

Sipaspa Munaynin

Munasqay chayamuchkan
k’achata p’achallikusaq
yuraq mankhanchaywan
puka pulliraywan
q’umir mantachaywan,
iskay yana sap’anaywan.

¡Qhawariway má!
Phuchkajina muyuchkani
t’ikajina phanchachkani
qampaq munasqay t’ikanchakuchkani.

¡Paqtataq lluqalla llullarikuwankiman!
¡Paqtataq lluqalla waqarichiwankiman!
Amalla sunquyta phutirichinkichu
Amalla simiyta jayayachinkichu
¡Qhawariy má! Kusisqa kachkani
Munayniyta wiñaypaq jaywasqayki.

Elogio de una lengua nativa en la lengua dominante (Garcilaso Inca revisited)

No con los ojos, con los labios en el pezón henchido
te fui prefijando, lengua madre
en la leche, en la boca, en el oído

No en los libros, en el seno materno te hallé
No en la rígida letra, en los sonidos, lengua oral
toda oídos

Ahora riges mi voz, mi oído
río Ene

mi honda caja de resonancia
acata
la leve penumbra cuando comparece

(lactancia materna)

tañido cósmico con el que llega la luz del alba

¡wak!

la exhalación de los bosques neblinosos

todo vibra en el universo

Un ciervo marca su territorio en las nacientes de un río
su pisada en el barro
salto de agua

se cumple en la boca de un niño andino

la intensidad del sol de mediodía, su ardor que refulge ¡k’an!

Indios, mestizos, criollos

es como tener
una oreja más

No en los diccionarios, en el firmamento sereno
resplandece ¡ch’ak!
el lucero del amanecer

la tranquilidad discurre thak

(estado del Buda)

Lengua de músicas aglutinantes

jilguero consorte / canario flauta

consonante vibrante bilabial continuativa
fricativa alveolar aspirada
oclusiva palatal sonora

concha acústica
fuelle
de las sibilantes ensordecidas
alineamiento de sonidos en mi garganta

yo escribo lo que mamé en la leche
y vi y oí
a mis mayores

Lengua madre / lengua útero
sufijos que se enciman

vástagos y rebrotes
en lo alto del paladar

hijuelos clan
(3er Ayllu, Hanan Cusco)

una palabra traba Tiempo y Espacio
otra, sujeta el sol

enseñar, aprender tienen la misma raíz
yacha
nacer, amanecer es lo mismo

Ritama Chawpichapi Kuyanakuy

Paqchapi kusikuq sirinachakunahinam
hatun rumi patapi tiyakurqanki
Chayllapim upallachalla qawapayarqayki
Asiriq simichaykita, panchiriq ñawichaykita.

Imach mana qarwa uyachaykita munaymanchu
chipikyaq durasnucha qina llampu uyachaykita
makichaywan kuyapayaykuytam munarqani
uchuy ñawichallaykipas chaskacha qinam munaysapam karqa
chaynallataqmi mayu kantukunapi pillpintuchakunapas rikumullawarqanchik
wayatacha qina miski simichaykita muchaykullaptiy.

Llipipiriq punchawllapim sunqullanchikpas iskaychanku munanakurqaku
samaychayki ñuqapawan huñuykanakuspa amaña rakinakunankupaq.

Miski asnaq ritama chawpichapim wayllukurqayki
Urpituchakuna qina raprachallanta kicharichistin
Qasqullanchikpi sunqullanchikpas patpatyarqa kusikuymanta
Pisquchakunapa tapachantahinam ruwakurqanchik
Hukllapi kuyanakunanchiktaqa allintam yacharanchik.

Muchawasqaykipa samaychanqa kunankamam kawsachkan
Dalya waytapa miski asnayninhina sapa punchaw kuyanakuyninchik wiñariptin
Hukllapi wiñaypaqchá munayllanchik chikllirinqa,
panchirinqa waytachakuna qina
Ritama chawpichapi anchata kuyakullaptiy.