1/18/18 iskay
I
Santuyuqmi nisuptinku
Tankar kichkachallay
Tayta Arguedasllay
Aswan qan yuyariwayku
II
papapas riqcharimunqaña
papapas tukuramunqaña
Santuyuqmi nisuptinku
Tankar kichkachallay
Tayta Arguedasllay
Aswan qan yuyariwayku
papapas riqcharimunqaña
papapas tukuramunqaña
Dicen que mi tío Lolo Fernández
A mi papá
Le había dicho:
‘Oye Epifanio,
te vendo esa mi vaca amarrilla,
a la que llaman Barrosa’
Cuando ya estaban hablando del precio
Mi mamita le había dicho a mi padre:
‘la vaca está hueso y pellejo
no pagues mucho’
Tiempo después mi papá se quedó
En alguna puna incógnita
Y ya en Huachipa
Cuando tomaba a veces
mi tío empezaba a pelear con mi mamita
diciéndole:
‘eres mala
no me pagaste el precio de mi vaca’
Mi mamita no contestaba nada
Mucho tiempo después
Para que no se peleen entre hermanos
La Barrosita se desbarrancó en Huaracco
Entonces mi bisabuela mamá Felico
En Condorchallay de Aymaraes
Nos mandó toda la carne
medio olorosita
Y con sus gusanitos
Limpiamos los gusanos
E hicimos charqui
Y mi mamita
Preparó una sopita de maíz
Y un olluquito con charqui
Y le hizo comer a mi tío
Hasta que se llene
Y se le hinche la panza como obispo
Y dijo que nunca más
Le volviera a hablar de la Barrosa
Pasado el tiempo
Cada vez que hablan de la poesía barroca
–Bastantísimo de todas maneras fíjate–
Me acuerdo de mi Barrosita
Será porque en los nuyures no hay charqui
Ni cochayuyo
Y en el feis sólo escucho el waka taki
la Huaca es poesía.
Mi tío torero poeta era
Y mi vaquita Barrosa tal vez literata
Así, en mis andanzas
extenuado…
De pronto
comprendí que estaba solo.
Desarraigado de mi pueblo
de mi familia
de mi lengua primordial.
“El universo puede transmutarse
en nuestro adversario
si desaparece todo aquello que conocemos” me digo.
Entonces una voz apacible
me hace ver un tibio refugio cóncavo…
Dice allí, yo podría,
hacer descansar mis fatigas.
Migrar hacia un pueblo desconocido
es sostenerse de otra lengua
nacer de nuevo y balbucear.
Es aferrarse, aún más, a tu lengua primordial
a la pequeña patria que en ti palpita.
“Cuando la noche obnubila mi razón
todo se enreda
como si yo fuera tú
como si tú fueras yo.”
Luego con tus manos sirvo
y con mis manos recibes.
Una sola tristeza un único sonrojo una sola persona.
Entonces nos entregamos al canto:
“Oh vida, vida mía
Oh suerte, suerte mía…
Como el vasito de cristal
una sola vida…
Como el vasito de cristal
una sola suerte…”
Se inmutaron las montañas
cuando el universo tembló,
haciendo estallar su grito
arribó el indómito Qorilazo,
como el legendario Anqoayllu
abrió el pecho del ocaso
y como el águila sideral
rompió los silencios del pajonal.
Se puso de pie la multitud
cuando llegó el hijo del Amaru,
Walaycho entró a la plaza
con su poncho rojo “lechucero”,
como queriendo beber su sangre
jugueteó con el Mishito
y como insinuando conocer la muerte
apareció en las astas del toro.
Repicó y repicó la María Angola
evocando ayatakis fúnebres
y la muchedumbre reunida
imploraba al Apu Qaqansa
¡No mueras Qorilazo hermanoooooo…!
¡Viva Pancho Gómez Negróonnn….!;
en ese momento reventó el rayo
Walaycho se levantó y muy valiente
puños en alto, saludó a los chumbivilcanos.
¿Donde anduviste Qorilazo
mientras el wayanay desplegaba su vuelo?
¿platicabas con el tayta Inti
o secabas los sollozos de la Luna?
desde que partiste hermano
estamos aquí, junto a nuestro pueblo
haciendo crecer la furia
hasta que raye la aurora.
Ma
ma
llay,
Kukallay,
Qhun qurisqa Ch’ill
misqapu wan; Iskay Makiy
wan Qan manta Hap’i payukus
paymi; Ta wantinsuyuq Apunkuna
man Phuku rispa, Ch’uya Sunquywan
Waqharishay ki, Tapurishayki. Kikillanta
Willarikuway, Mamallay, Willka Lap’i. May
qin T’ikatataq Kunanri Aqllarisaq? Nuqaqa
Munani, Chiripipas Wayrapipas, Llantuypa
Puka Lastrunta Qatispa Purillaqtam. Apu
Wamankunaq Rimayñinmi Kanki. Machuyku
naq Akunan, Kawsay Lap’i, Hanpi Lap’i.
Sut’intapuni Willariway, Kukallay,
Mamallay. Rimayñiykimantan Llapa
Kawsayñiy Hap’ipakun. Q’apay
ñiykiwan, Q’umir Uyaykiwan
puni, Ñiway: Pay T’ikatan
Apukuna Qanpaq
Aqllaran Ñispa.
Mamallay,
Kuka
llay!
Ma
ma
llay,
Kukallay,
Qhun qurisqa Ch’ill
misqapu wan; Iskay Makiy
wan Qan manta Hap’i payukus
paymi; Ta wantinsuyuq Apunkuna
man Phuku rispa, Ch’uya Sunquywan
Waqharishay ki, Tapurishayki. Kikillanta
Willarikuway, Mamallay, Willka Lap’i. May
qin T’ikatataq Kunanri Aqllarisaq? Nuqaqa
Munani, Chiripipas Wayrapipas, Llantuypa
Puka Lastrunta Qatispa Purillaqtam. Apu
Wamankunaq Rimayñinmi Kanki. Machuyku
naq Akunan, Kawsay Lap’i, Hanpi Lap’i.
Sut’intapuni Willariway, Kukallay,
Mamallay. Rimayñiykimantan Llapa
Kawsayñiy Hap’ipakun. Q’apay
ñiykiwan, Q’umir Uyaykiwan
puni, Ñiway: Pay T’ikatan
Apukuna Qanpaq
Aqllaran Ñispa.
Mamallay,
Kuka
llay!
Ruwashaykiku
Ancha suyasqa PA CHA KU TIQ, nuqayku, hawayñiykikuna, usqay kutimunaykita sunquykuwan watuspa, tiqsi muyuq llapa suyunkunaman t’akarikuyku. Ichaqa, chay karu llaqtakunapiña kaspapas, kunputadurapiña qillqaspapas, rimasqaykitan, huk rimaykunawan kuskata parlashayku, mana p’inqakuspalla rimakushayku. Hatun Plasakunapi, hanaq pacha hasp’iq wasikunapi, runa hunt’a hatun k’iqllukunapipas, misk’itapuni rimakushayku, wawaykuwan yanaykuwan. Uniwirsidadkunapipas, simiykita yachayñiykitawan mast’arishayku, yachachishayku. Huk hanaq pachakunapi mana riksisqa ima kawsaqkunatapas, Voyaguer muyuchapi, qhiswa siminchispi ñan napayukuykuña. Takinchiskunapas yutubirpiñam aswantaraq tiqsi muyuta tusuchishan. Ñan hatun willakuy nuwilatapas qillqaruykuña simillanchispi. Apullay, chayta willarikuyki sunquyki
Shaynatan nuqayku, hawayñiykikuna, llapallaykupuni, kutimunaykita qallarishayku. Kay qullqillawan kawsaytapas, runaq ch’uya munaywanmi wiñaypaq siq’upusaqku. Pachamamawan allinlla kawsaywanmi, kapitalismuq kawsay wañuchisqanta kaqmanta kawsarichisaqku, munayllawan ñuqanchispa runakunaq wayllukuyllawan. Arí shaynapunim kanqa. Saminchawallaykuya, kuraq apullay. Kawsaq sansa samayñiykiwan allinta kallpachawayku, ruwakunaykita tukunaykupaq. Hatun Pachakuti, ñuqaykun ruwashaykikuqa manam hukkunachu. Qillqaywan runata qispichishayku, manaña pipas tayta mamanchista kallikunapi saruchananpaq; manaña pipas wawqipananchispa allpanta, ununta, sach’anta, qurinta, qullqinta, antantawan qichunanpaq; manaña pipas p’inqay ñawiwan qhawawasunanpaq, nuqaykun ruwashaykiku, PACHAKUTIY, kunanqa qispiymanmi kutirishanki. Kunanqa llallishanchismi wiñaypaq wiñayllapaq, ancha suyasqa PA CHA KU TIQ.